Volvo Ajaloo Grupp (stiliseeritud VOLVO-ga) on Rootsi rahvusvaheline tootmisettevõte, mille peakorter asub Göteborgis. Kuigi selle põhitegevuseks on veoautode, busside ja ehitustehnika tootmine, turustamine ja müük,

Volvo Ajalugu

Volvo kontsern pärineb 1927. aastal, mil Göteborgis asuvas tehases langes esimene Volvo sõiduauto tootmisliin. Sel aastal on ehitatud vaid 280 autot. Esimene veoauto, seeria 1, debüteeris jaanuaris 1928, oli vahetu edu ja meelitas tähelepanu väljaspool riiki. 1930. aastal müüs Volvo 639 autot ja varsti pärast veoauto eksportimist Euroopasse; autod ei omandanud tuntust Rootsist alles pärast II maailmasõda.

1999. aastal blokeeris Euroopa Liit ühinemise Scania AB-ga. Samal aastal müüs Volvo Group oma autoosakonna Volvo Car Corporationi Ford Motor Company’ile 6,45 miljardi USA dollari eest. Jaotus asus Fordi premier Automotive Groupi kõrval Jaguarile, Land Roverile ja Aston Martinile. Volvo’i tehnilisi ressursse ja komponente kasutatakse erinevates Ford, Land Roveri ja Aston Martini toodetes ning teise põlvkonna Land Rover Freelander on kavandatud samale platvormile kui teise põlvkonna Volvo S80. Volvo T5 bensiinimootorit kasutati Ford Focus ST ja RS jõudlusmudelites ning Volvo satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutati teatavates Aston Martin Vanquish, DB9 ja V8 Vantage mudelites.

Renault müüs 2010. aasta oktoobris 14,9% oma osalusest AB Volvo (koosneb 14,9% aktsiakapitalist ja 3,8% hääleõigusest) 3,02 miljardi euro eest. Selle aktsiate müük jäi Renault-le umbes 17,5% Volvo hääleõigusest. Renault müüs ülejäänud aktsiad 2012. aasta detsembris (moodustades 6,5% aktsiakapitalist ja 17,2% tehingu toimumise ajal hääleõigustest) 1,6 mld eurot, jättes Rootsi tööstusinvesteeringute grupi Aktiebolaget Industrivärden suurima aktsionärina 6,2% aktsiakapitali ja 18,7% hääleõigusest.

VIN-i number teie Volvo leiate siit.
Pea meeles, et enne ostmist kontrollige sõiduki ajalugu. Teete seda, sisestades allpool VIN-koodi Volvo: